ASWAN
11 oktoober. Öösel sõidame rendiautoga kuhugi rongijaama, et jõuda hommikuks Aswani. Nii lahe. Aswan on kõige kaugem linn Egiptuses. Järgiseks on juba Sudaan. Seal olevat kõige puhtam vesi Niilusest ja hästi ilus ning palav, aga eks seda ma näen. Ah ja...mis mulle selle sõidu juures natuke häirib, on see, et ma pean kandma galabeiat ja rätikut mingil hetkel, et näida egiplanna mitte turistina. Ja ma pole enam mingi titt, et ma ei või natuke kannatada ka sellist riietust. Muretsesime mulle ka galabeia siis täna – oranž, ausalt on täitsa kena, aga mitte mulle. Tunnen ennast selles nagu kotipoiss.
14 oktoober. Aswanist tagasi. Kõigepealt meie sõit läks täitsa hästi. Ainult ühes viiest politsei punktist peeti meid kinni ja pidime pistist andma. No nii. Reede: Jõudsime umbes 5 ajal rongijaama, et edasi rongiga minna. Ootasime 1,5 tundi ning üle 3-tunnine sõit jätkus. Keskpäeval kohale jõudes, läksime sinna hotelli, kus mina ööbisin [70LE öö X2]. Edasi läksid Zakaria ja ta sõber Toomas oma perede juurde. Mina aga ei kavatsenud küll magama minna kuhugi hotellituppa vaid läksin hoopis hotelli katusele basseinikese [2x4m] äärde päikest võtma ja ujuma. Mingi kuue ajal läksime siis linna uurima. Jalutasime mööda Niiluse kallast ja nautisime vaadet. Käisime ka ühes võimsas ortotoks-kristlikus kirikus.Jalutasime mööda nn kaubatänavat ja küll võib ikka mõnel palju sõpru-tuttavaid olla. Ostsime mulle kaks paari kingi ning käekoti 200 krooni eest. Tol päeval jõin ma esimest korda otse suhkruroost purustatud mahla. Lahe ja täitsa maitsev. Umbes 2 ajal jõudsin siis magama. Laupäev: ärkasime vara, et massidega võitlema ei peaks. Nimelt lõppes neil ramadaan ja pärast seda on neil 3 päeva pidu-vaba. Loomulikult mitte turismialal tegelavatel inimestel. Niisiis palju pered sõidavad perega selleks ajaks Aswani või kuhugi mujale nn puhkama. Meie läksime Faryal Gardenisse jalutama. Ilus park. Aswan on uskumatult roheline, kodune tunne kohe tekkis. Edasi sõitsime kaarikuga Nuubia muuseumisse. Seal on selle paiga ajalugu nn talletatud ning ka tänapäev. Edasi võtsime praami ja sõitsime saarele, kus on näha üle 3000 erineva taime. See saar jääb mulle igaveseks aga meelde hoopis selle tõttu, et ma panin seal ikka toreda liu maha, et pool paremat kätt valutas ja nahk maas. Aga noh, ise olin loll.IRW. tahtsin mööda seina ülse ronida ning üritasin kinga enne üles visata. Too aga otsustas hoopis vastas suunda lennata ja otse Niilusesse. Tee sinna aga oli samasugune sein nagu ülessegi.pikemalt mõtlemata mina aga oma kingale järgi, sest see oli juba äraujumise mõtetega. Nii ma siis libisesin oma teksatagumikul parem käsi taga lohisemas alla. Juhhhuuu!!! Vahva. King päästetud, aga mis edasi Reedast saab. Pole hullu. Zakaria tõmbas mu üles oma jala abiga. Asi korras, läksime ta parima sõbra paadi juurde. Vahva säga. Igastahes kutsus ta meid õhtul enda juurde. Tuli välja, et ta elab kuskil saarel keset Niilust, mingis nn külakeses, kus veetsime tunnikese. Nimelt ostsime varem kommi ja jätsime need ühte poodi hoiule ning me polnud kindlad millal pood suletakse. Enne seda aga kohtusin ma veel ta õe Hananiga. Tore naine. Tahtsime tegelikult ühe päeva veel selles linnas veeta, aga see DJ, kes Zaki asendama pidas, keeras käkki ja ei ilmunud tööle ning me tulime päev varem tagasi. Noh, aga pole hullu, sest asi lahenes lõpuks sellega, et Mido oli DJ ja mister Valentino tegi showd. Niisiis, öösel kell 4 läksime rongijaama. Rong lahkus 5.30. Aega tegime parajaks ühes kohvikus teed juues ja doominot mängides. No nii, järgmine peatus Luxor. Olime seal 10-st poole kaheni. Vaatasime templeid ja sõitsime kuningate orgu. Mõnus, aga kohutavalt palav. Tagasi sõitsime bussiga. Päris pikk sõit, aga talutav.
Nüüd siis aitab sellest reisist. Küllap ma kindlasti midagi unustasin, aga mis sest ikka. Seda peab pigem ise nägema, et aru saada, millest ma räägin;)
