Mõtlen.

Käisin täna Tartus. Autoga. Tagasitulles omastarust nagu normaalse kiirusega, ehk siis 99km/h 90 alas...ja siis hakkas minust mööda kimama kolm autot. ja kaovad eest. esimene oli mingi nõme valge subaru, siis mingi kombi tööliste auto ja hahaa, neile järgnes veel suur ja võimas Hummer. siis, mingi aja möödudes arvas ka mulle järgisõitev valge pikakerega ford, et ei kavatsegi enam minu järgi passida, suunda ka ei näitand ja lihtsalt pani must mööda kui tühjast küünist. mis mind aga vihale ajas oli see, et tal oli VAHTRALEHT!!!! täis mart ikka. mai saa aru, kus see eesti politsei nüüd on, kui teda vaja on.

kooliga on asjad kurvad. ehk siis, liiga palju asju olen endale kokku kuhjanud. oleks võinud juba midagi ära teha, siis oleks praegu vähem teha ju. aga noh, mis ikka.küll ma juba saan, mis muud. ega vingumine ka aita:D
Piret ka see nv kodus ja mina ka ei pidanud Tallinna minema. esimene nv vaba jälle üle pika aja!!! nii lahe. homme teeme kasariivimist ja mina raudselt teen oma essee, referaadi ja veel midagi valmis. ja toa pean ka kokku korjama. täis lõpp ikka:D

siis ma olen mõelnud viimasel ajal, et ma olen ikka väga hoolimatu olnud varem, ehk siis augusti alguses...kui me öösel Tallinnas koju tulime...ma oleksin võinud ju 4 inimest heal juhul haigla saata. ma sõitsin koju, ise magamata ja uimane, hea et ma magama ei jäänud. Õnneks ei juhtunud mitte midagi ja me jõudsime safe and sound koju.....ma ei tea, miks, aga see on mulle nüüd viimasel ajal mitmel korral meelde tulnud. eks inimene õpibki ju oma vigadet ja enam kunagi ma uimase peaga ei sõida!

ja veel, üks tüüp, kes meile raftingut tegi, otsis mu FB üles ja hakkas suhtlema...oligi ju ainult 2 kuud möödas:D